Väärteomenetlus on selline õigusmenetlus, kus inimesed tihti ei tule selle pealegi, et seal saaks või peaks kasutama advokaadi õigusabi. Teadmatusele vaatamata on olukordi, kus kaitsja palkamine on panuseid (nt kaalul on tööks vajalik auto juhtimisõigus või arvestatav rahasumma) arvestades põhjendatud ning kaitse võib viia karistuse tühistamiseni. See blogi räägib väärteomenetlusest.
Mis on väärteomenetlus
Väärteomenetlus on süüteomenetluse alaliik, mis kohaldub vähemoluliste süütegude – väärtegude – menetlusele. Tegemist on nt lihtsamate liiklusalaste süütegude, keskkonnaalaste süütegude ja ka muudes valdkondades toime pandud kergemate rikkumiste (võrreldes kuritegudega) korral kohalduva menetlusliigiga. Samuti võib väärteokorras karistada saada majandusvaldkonnas toime pandud süütegude korral.
Hoolimata näilisest lihtsusest võib väärteo korras põhikaristusena ette nähta rahatrahvi, kuni 30 päeva aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Rahatrahv võib füüsilise isiku puhul küündida 1200 euroni ning juriidilise isiku puhul isegi kuni 400 000 euroni.
Väärteomenetlus võib seega tähendada märkimisväärseid karistusi lihtsustatud menetlusreeglite järgi, mistõttu on mõistlik võtta hetk mõtlemiseks, kas edasi omapäi tegutsemine on mõistlik.
Kuidas väärteomenetlus käib
Kuigi mõneti lihtsamalt reguleeritud, on väärteomenetlus üldjoontes analoogne kriminaalmenetlusega. Kui kriminaalasjade puhul kehtib kolme astmeline kohtusüsteem (maakohus, ringkonnakohus ja Riigikohus), siis väärtegude puhul on tihtilugu ringkonnakohtusse pöördumine välistatud. Maakohtu otsust saab sel juhul vaidlustada vaid Riigikohtus ja ainult advokaadi vahendusel. Nii nagu kuritegude puhul, on ka väärteoasjades isikul õigus kaitsja abile juba menetluse alustamise hetkest alates. Isik saab nõuda kaitsja osavõttu kõigi tema suhtes läbiviidavate menetlustoimingute puhul, nagu näiteks ülekuulamine. Alaealiste menetlusaluste isikute puhul on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest lausa kohustuslik.
Kohtuvälisel menetlejal on õigus kohaldada hoiatus-, kiir- või üldmenetlust. Millise konkreetse menetlusliigi ametnik valib ei saa menetlusalune isik talle ette kirjutada.
Kaitsja roll väärteomenetluses
Väärteomenetlus võib tunduda lihtne ja just selline, kus inimene arvab, et saab ilma kaitsja abita hakkama. Praktikas kipub see kurjasti kätte maksma, mõnikord lausa lihtsates tehnilistes küsimustes. Näiteks, kui seadust ja menetlusdokumente mitte lugeda, võib menetlusalune isik eeldada, et väärteoasjas tehtud otsus saadetakse e-riigis loomulikult e-posti teel. Tegelikult aga on see paberkujul politseis ja see, et sellele ei ole järele mindud, ei takistanud kaebetähtajal kulgema hakata.
Olgugi, et kohtuväline menetleja on kohustatud igas asjas välja selgitama objektiivse tõe, kipub ta reaalses elus suunama menetlust ikka karistusotsuse suunas. Alusetu karistamise vältimiseks on mõistlik menetluses kasutada advokaadi abi algusest peale. Nii väldid tõele mittevastava info sattumist väärteoasja toimikusse, kasutad õigel ajal õigust mitte anda ennast süüstavat infot ega mineta menetluslikke õigusi teadmatusest. Ka kohtuistung ei ole midagi sellist, mida paljud sooviksid üksinda kogeda.
Muide, asja lahenemisel menetlusaluse isiku kasuks jäävad põhjendatud ja vajalikud advokaadikulud riigi või kohaliku omavalitsuse kanda.
Kui otsustad, et vajad kaitsjat väärteoasjas, siis meie büroo advokaatidel on väärteoasjades laialdased kogemused. Sealhulgas oleme tegelenud liiklusrikkumiste, keskkonnaõigust puudutavate rikkumiste ning hea- ja avaliku korra rikkumiste asjadega.
