17.12.2018 jõustus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS), mis kehtestab ärisaladuse kaitse. Seadus võeti vastu ärisaladuse kaitse direktiivi Eesti õigusesse üle võtmiseks.

Tegu ei ole revolutsioonilise seadusega, üsna sarnane käsitlus ärisaladusest on Eesti kohtupraktikas varasemast juba olemas. Ebaausa konkurentsi takistamise regulatsioon on suurte muudatusteta toodud üle konkurentsiseadusest. “Ebaaus konkurents” ise on samatähenduslik varasema “kõlvatu konkurentsiga”, aga sobivama nimega.

See on hea võimalus meelde tuletada, mis on ärisaladus ja kuidas käib ärisaladuse kaitse.

Mis on ärisaladus

EKTÄKS § 5 lg 2 defineerib ärisaladuse kui teabe, mis vastab järgmistele tingimustele:

  1. see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
  2. sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
  3. selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

Mõistest endast tuleb välja kaks õiguslikku piirangut ärisaladuse määratlemisel. Esiteks ei saa nö igaks juhuks ärisaladuseks tunnistada kogu ettevõtet puudutavat infot. Teiseks ei ole miski iseenesest ärisaladus, vaid mõiste ise eeldab pingutuste tegemist sellise info kaitseks. Raske on näha väiksemat vajalikku pingutust, kui et määrata ettevõtte sees kindlaks salajane info ning seada töötajatele ärisaladuse hoidmise kohustus.

EKTÄKS § 5 lg 2 järgne ärisaladuse definitsioon on abstraktne. Konkreetse ärisaladusena kaitsmist vääriva info osas võib abiks olla konkurentsiseaduse nüüdseks kehtetu § 63 lg 1. Selle järgi oli ärisaladus “oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta.”

Ärisaladuse kaitse õiguslik korraldamine

Rida seadusi sisaldab regulatsioone selle kohta, kuidas kaitstakse ärisaladust kohtumenetlustes, hankemenetlustes, avaliku teabe andmisel või üldse väljaspool ettevõtte kontrolli.

Ärisaladuse kaitse ettevõtte sees või suhetes lepingupartneritega aga on jäetud täielikult ärisaladuse omaniku enda mureks. Keegi teine, sh riik ärisaladust ettevõtja eest määratlema ja kaitsma ei hakka.

Mõtle välja, mis Su väärtuslik ärisaladus (mis kuritarvitamisel üldse väärib kaitsmist) päriselt on ja kes sellega kokku puutub. Mida konkreetsemalt on võimalik ärisaladus selle kaitset reguleerivates ja seda sisaldavates dokumentides, andmebaasides jne tähistada, seda parem. Eesmärk on välistada ärisaladuse kuritarvitamise korral vaidlus vähemalt selle üle, kas teave on ärisaladus ja kas seda kasutanu oli salajasusest teadlik või mitte. Võimalikule rikkujale tuleks ette näha ärisaladusega seotud kohustuste rikkumise kõrge hind, nähes ette konkreetsed rahalised tagajärjed.

Kui see tundub keeruline, on võimalik advokaadibüroole teha ülesandeks korraldada ärisaladusega seonduv nii, et see oleks kindlalt kaitstud.

Ärisaladuse kaitse rikkumise korral

Ärisaladuse edukas õiguskaitse eeldab, et ärisaladuse kaitseks vajalikud abinõud on kasutusse võetud enne, kui ärisaladuse vargus aset leiab.

Kriitiline samm kuritarvituse korral on teavitada kõiki ärisaladuse lubamatuid kasutajaid kiiresti nende tegevuse ebaseaduslikkusest. Osa õiguskaitsest tekib nimelt seaduse kohaselt alles siis, kui ärisaladuse lubamatu kasutamine saab rikkujale (ei pruugi olla sama isik, kes saladuse kaasa viis) teatavaks.

Õiguskaitse ise pakub tsiviilõiguslikke ja kriminaalõiguslikke võimalusi. Kõigepealt on võimalik taotleda kohtult ärisaladuse viivitamatut kaitset läbi hagi tagamise. Tsiviilkohtus on võimalik esitada erinevaid nõudeid rikkumise lõpetamiseks, selle tagajärgede kõrvaldamiseks ja tekkinud kahju hüvitamiseks. Karistusseadustiku § 377 näeb ette vastutuse ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise ja avaldamise kui kuriteo eest.

Seaduse kohaselt on otsused ärisaladuse rikkumist puudutavates asjades juhtumipõhised, nt sõltudes vastusest küsimusele, mis on antud juhul proportsionaalne. See tähendab, et võimalikult edukas õiguskaitse nõuab vilumust kohtu jaoks oluline üles leida ja veenvalt esitada. Seetõttu on ärisaladuse kohtulik kaitse selgelt töö kohtuadvokaatidele.