Pankrotiinfo

Menetluskulude jaotusest alates 1. jaanuarist 2015. a

// Blogi, // sirle Bookmark and Share

Alates 1. jaanuarist kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (nagu näiteks tehingulise esindaja tasu) üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Enne 2014. a lõppu oli menetlusosalistel õigus esitada menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule 30 päeva jooksul asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest alates. Nagu öeldud see seadusesäte alates 01.01.2015. a aga enam ei kehti.

TsMS muutmisel seadusandja rakendussätteid ette ei näinud. See tähendaks aga seda, et menetlusosaline ei saagi nõuda maakohtu menetluses kantud kulude hüvitamist juhul, kui ta vastavat taotlust ringkonnakohtule ei esita.

Tallinna Ringkonnakohus oma 22. jaanuari 2015. a lahendis jõudis seisukohale, et sellist olukorda ei saa pidada õiguspäraseks hoolimata asjaolust, et TsMS § 6 sätestab üheselt põhimõtte, mille kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järg. Ringkonnakohus leidis, et menetlusosalistele tuleb tagada õigus nõuda ka enne 01.01.2015. a tehtud kohtuotsuste puhul menetluskulude hüvitamist, mistõttu tõlgendab kuni 31.12.2014. a kehtinud TsMS § 174 lg 1 lauset 1 ja TsMS § 6 selliselt, et nendes tsiviilasjades, kus esimene lõpplahend (maakohtu otsus või menetlust lõpetav määrus) tehakse enne 01.01.2015. a, tuleb kõikide menetluskulude osas kohaldada TsMS kuni 31.12.2014. a kehtinud redaktsiooni.

 

Indrek Kukk

Advokaat

Oluline muudatus tsiviilkohtumenetluses

// Blogi, // sirle Bookmark and Share

1. jaanuaril jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatus, mille paragrahv 314-1 tõi sisse uue võimaluse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Nimelt saab nüüd menetlusosalisele dokumendid kätte toimetada selliselt, et need saadetakse liht või e-kirjaga kontaktaadressile, mille menetlusosaline on samas kohtumenetluses või teises samal ajal käivas kohtumenetluses kohtule avaldanud ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sama kehtib ka esindajate suhtes ehk siis on rakendatav olukorras, kus isikut esindab advokaat mõnes samal ajal käivas teises menetluses.

Seega võib nüüd tekkida olukord, kus kohus hakkab advokaadile saatma dokumente menetlustes, millest advokaat ei tea ning millega tegelemiseks tal puuduvad volitused. Samal ajal saab kohus lugeda isikule menetlusdokumendid kättetoimetatuks ning menetlustähtajad hakkavad kulgema. Nimetatud situatsioonis võivad menetlusosalise õigused saada oluliselt riivatud, kuna ta ei pruugi olla advokaadi jaoks koheselt kättesaadav ning kohtule vastamiseks või muu menetlustoimingu teostamiseks võib isikul seetõttu jääda väga vähe aega.

Seadusemuudatuse positiivse küljena tuleb märkida, et ilmselt hakkavad menetlused toimuma oluliselt kiiremalt, kuna pahatahtlik menetluse venitamine ning kohtu poolt edastatud dokumentide vastuvõtmisest kõrvalehoidmine ei anna enam soovitult võimalust menetluse teadlikuks venitamiseks.

 

Indrek Kukk

Advokaat