9. märtsi 2016. a Riigikohtu lahendiga saime terve mõistuse võidu ja õigusselguse. Kahjuks see enam väga paljusid ei aita, kuna vaidlus sai alguse varem kehtinud ehitusseaduse ajal ja tänaseks on jõustuda jõudnud ehitusseadustik.
Varasema ametnike ja kohtute lähenemise kohaselt ehitusseaduse § 25 lg 2 ei võimaldanud tõlgendust, mille kohaselt saaks arvesse võtta, et ehitusloa kehtivus oli mingil põhjusel peatatud ning ehitusloa väljastamisest ehitamise alustamiseks antud kahe aastane tähtaeg kulges igal juhul. Selline tõlgendus võis viia absurdse olukorrani, kus ehitusloa kehtivuse lõppemine võis kaasa tuua ehitamise lõputu edasilükkamise, olukorras kui kohtumenetlus kestaks üle kahe aasta, muutuks ehitusluba kehtetuks ja tõenäoliselt antavat uut ehitusluba oleks sarikaebajal omakorda võimalik vaidlustada. Õnneks andis Riigikohus mõistliku juhise, et sellistes olukordades rakendub üldine aegumise, sh ka aegumise peatumise ja katkemise regulatsioon.
Alates 1. juulist 2015 kehtima hakanud ehitusseadustiku § 45 lg‑ga 1 on see murekoht kõrvaldatud, kuna ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.