Pankrotiinfo
uudised ja sündmused

Äripäev kirjutab – kahjunõude võib esitada ka juhatuse liikme pärija vastu

// Artiklid, // sirle Bookmark and Share

Kui seni sai juhatuse liikme vastu esitada nõudeid kümne aasta jooksul pärast kahju tekitamist, siis nüüd otsustas riigikohus, et selleks on viis aastat.

Pankrotihaldur Ene Ahase sõnul soosib selline lahendus juhatuse liikmete pahatahtlikku käitumist. Seni, kuni praegu kehtivat seadust ei muudeta, tuleb Ahase sõnul arvestada riigikohtu seisukohaga. “Selline kohtupraktika soosib pahatahtlikku käitumist – juhatuse liikmed teavad, et reaalset vastutust ei järgne,” ütles Ahas.

Ettevõtte juhtide ning ka võlausaldajate jaoks olulise otsuse langetas riigikohtu tsiviilkolleegiumi seitsmeliikmeline koosseis. Ainult üks kohtunik – Henn Jõks – jäi eriarvamusele. Jõksi hinnangul võib viieaastane aegumistähtaeg julgustada juhatuse liikmeid teadlikult oma kohustusi rikkuma ning pahatahtlikult käituma.

Riigikohus langetas otsuse vaidluses, mis puudutas pankrotistunud väikemajade tootjat Eesti Taara. Ettevõtte pankrotihalduri Ene Ahase hinnangul tekitas aastatel 1996-2006 Eesti Taara juhatusse kuulunud Hans-Peet Johannes ettevõttele 148 092 euro suuruse kahju. Kuna Hans-Peet Johannes suri 2006. aastal, siis nõudis pankrotihaldur kahju hüvitamist tema vara pärinud tütrelt Maris Johanneselt. Kuna Maris Johannes polnud sellega päri, esitas Ahas tema vastu hagi kohtusse. Vaidlus lõppes mai alguses riigikohtus Johannesele soodsalt.

Pankrotihaldur Ene Ahase sõnul selgus Eesti Taara pankrotimenetluses, et Hans-Peet Johannes omastas juhatuse liikmeks oleku ajal aktsiaseltsi raha ning tekitas ettevõttele suurt kahju. Kohus vaidles ka selle üle, kas üldse on võimalik nõuda pärijalt kahju hüvitamist. Ka sel teemal puudus varasem kohtupraktika, rääkis Ahas.

Mis oli riigikohtu otsuse sisu ning kuidas kommenteerib otsust pankrotihaldur ja Johannest kohtus esindanud Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaat Neve Uudelt, loe pikemalt tänasest Äripäevast.

Testament, tülide ärahoidja – asjatundja arvamus ajakirjas “Mari”

// Artiklid, // sirle Bookmark and Share

Testament mõjub tundlikule kurjakuulutavana, mistõttu seda tihtilugu ei tehta. Kuigi võiks, et mitte jätta kõike jagajate hooleks ja välistada jagelused. Kuidas testamenti teha?

VASTAB Advokaadibüroo Ahas & Heringson partner, vandeadvokaat Ene Ahas, kes nõustab abivajajaid perekonnaõiguse küsimustes tasuta Eesti Advokatuuri ja Lastekaitse Liidu heategevuslikus nõustamisprojektis “Hea nõu lastega peredele”.

Pärida on võimalik seaduse järgi, testamendi või pärimislepingu alusel.
Testament tehakse juhtudel, kui pärandajal on kindel teadmine, kellele ja millise vara ta oma surma korral jätab, kui ta ei soovi seadusjärgset pärimise korda, mille puhul on reeglina pärijateks lahkunu lapsed ja teatud juhtudel ka tema abikaasa (eeldab ülalpidamiskohustust). Ainsad, kes saavad siiski oma osa (sundosa) ka testamendi korral, on lahkunu alanejad lapsed ja abikaasa, kui ta pidi neid üleval pidama.

Täismahus artikkel 2013. a ajakirja “Mari” jaanuarikuu numbris

Martins Bunkus intervjuu Lätis toimunud tulumaksuseaduse muudatustest

// Artiklid, // Heringson Bookmark and Share

Alates 1. jaanuarist 2013 lõi Läti tulumaksuseaduse muudatus soodsa maksusüsteemi valdusettevõtetele, sealhulgas mitteresidentidele. Seoses sellega andis „Äripäevale“ ja Advokaadibüroole Ahas & Heringson GLO intervjuu meie Läti partnerbüroo partner, vandeadvokaat Martins Bunkus. Intervjuust on kokkuvõte avaldatud ka 23. jaanuari 2013. a „Äripäevas.

Advokaadibüroo Bunkus partner Martins Bunkus sõnul võib öelda, et alates 1.jaanurist saab Lätist holding ettevõtete maa. „See on järjekordne samm maksupoliitikas, mis meelitab siia investeeringuid, kuna on loodud soodsad tingimused ärimeestele, kes registreerivad oma valdusfirma Lätisse. Seadusemuudatus tähendab seda, et makse ja dividendide saamist ei maksustata. Läti on ennegi oma riiki meelitanud investeeringuid. Näiteks on muutnud elamisloa saamise seadust. Tänu sellele on siiamaani investorid tihti soetanud endale kinnisvara, seda on nad teinud ka näiteks Schengeni viisa saamiseks. Nüüd avanevad nendele, kes on otsustanud luua ettevõtte Lätis, uued võimalused. Ennekõike, mitte ainult ostmine või loomine, vaid ka olemasolevate äride struktureerimisel on võimalik makse juriidiliselt optimeerida,“ selgitas Bunkus.

Millised on uue korra konkreetsed eelised?

Esiteks, valdusfirma loomine aitab struktureerida ettevõtet ja seda läbipaistvas majanduskeskkonnas, mis aitab omakorda kaasa ettevõtte arengule ja juhtimisele. Teiseks saab optimeerida makse. Kolmandaks paraneb üldpilt rahavoogude ning rahastamise kohta ettevõttes, loetles Bunkus. Ta tõi näitena, kui valdusfirma tegutseb kasumiga ja mõned temaga seotud ettevõtted toodavad kahjumit, siis on võimalus neid rahaliselt toetada kandes kahjum üle kontserni. „Neljandaks on võimalik kaitsta oma vara, eraldades äririske. Kui kõik rahavood on seotud ühe valdusfirmaga, siis on lihtsam lahendada ükskõik millist tekkivat probleemi,“ selgitas Bunkus.

Läti hakkab konkureerima selliste riikidega nagu Malta ja Küpros.

„Küpros ja Malta on täna vene „mustast nimekirjas“ Kuigi 1.jaanuarist 2013 on Küpros sellest nimekirjast eemaldatud, on siiski ebatõenäoline negatiivse suhtumise kiire muutus selle riigi vastu. Lätil ei ole ka selliseid rahalisi probleeme nagu on Küprosel,“ märkis Bunkus. Ta lisas, et vene ettevõtjate jaoks on Läti palju lähemal kui Küpros. „Lätis on stabiilsem ja turvalisem pangandussüsteem, majanduskeskkond, head teadmised vene keelest ja vahetu suhtlemine. Samuti ei ole probleeme koostöös Läti ja Küprose vahel. Läti on loonud head tingimused koostööks kahe riigi vahel,“ märkis ta.

Vandeadvokaat Enno Heringson, Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO partner kommentaar „Äripäevale“:

„Olime oma Läti partnerbüroo, advokaadibüroo Martins Bunkus kaudu juba eelmine aasta informeeritud 2013 alguses aset leidvatest maksusüsteemi muudatustest ning mitmed meie kliendid tundsid selle vastu koheselt elavalt huvi – nii need, kes juba tegelesid Lätis ettevõtlusega, kui ka need, kellel varem kogemus Lätis puudus. Tänaseks oleme oma Läti kolleegide abiga asutanud Lätis juba kaks holdingule orienteeritud äriühingut ning lähiajal teeb ilmselt veel üks klient otsuse oma peamiste valdusäriühingute osas.

Võrreldes Küprose või Maltaga on holdingu haldamine Lätis kindlasti mugavam ning tunduvalt odavam nii Riia geograafilise läheduse kui ka odavamate teenuse hindade ja lõivude poolest. Samas oluline moment, mida tuleks teada Läti äriühingute maksustamisest, on see, et erinevalt Eestist maksustatakse Läti äriühingu poolt teenitavat tulu 15% määraga. Kui äriühing aga asub dividende välja maksma, siis juriidilisele isikule väljamakset täiendavalt ei maksustata, füüsilisele isikule tehtavat väljamakset maksustatakse 10% määraga. Eestis on vastav määr mõlemal juhul sisuliselt 21/79 ehk siis ca 26,58%“

Elukaaslasena pärandimöllus – asjatundja arvamus ajakirjas “Mari”

// Artiklid, // sirle Bookmark and Share

Ootamatused rabavad ja võivad kujuneda isegi painajalikuks, kui kooselus üks pool äkki kaob ning teine peab hakkama jagama ühist elupinda pärijatega.

Vastab Advokaadibüroo Ahas & Heringson partner, vandeadvokaat Ene Ahas.

Kui elu on turvaline, ei tule pähegi end võimaliku hirmutava elujuhtumi vastu kindlustada. Tundub kummaline arutada, mis saab siis, kui teine sureb – olukorras, kus kumbki ei mõtle isegi pensionipõlvest. Ühiselt on ostetud kodu, kuigi elatakse vabasuhtes, ja ühine lapski pole veel teismeeas. Tõsi, varasemast suhtest on lapsed, aga juba iseseisvad. Ja siis äkki põrmustab vääramatu juhtum harjumusliku argielu. Eluase on ostetud küll koos, aga paraku vormistatud vaid ühe, lahkunu nimele. Mida teha, kui ukse taga on kadunud elukaaslase hõimlastest pärijad?

Täismahus artikkel 2012. a ajakirja “Mari” detsembrikuu numbris

Kaaslaenajad ühisel pinnal – asjatundja arvamus ajakirjas “Mari”

// Artiklid, // sirle Bookmark and Share

Teineteist leidnud paar otsustab hankida ühise elupinna ja selle ostuks koos laenu võtta. Mis saab siis, kui suhe lõpeb?

Vastab Advokaadibüroo Ahas & Heringson partner, vandeadvokaat Ene Ahas.

Juhul kui kaaslaenu saajad – mees ja naine – võtavad ühise eluaseme ostmiseks laenu, siis samale varale seatakse enamasti ka hüpoteek. Laenu makstakse pangale tagasi vastavalt omavahelisele kokkuleppele, kui suure osa kumbki tasub. Enamasti tasub makseid mees, kui naine on väikeste lastega kodus. Kui aga minnakse lahku või juhtub, et üks osapool sureb, siis on pangal õigus nõuda laenu maksmist edasi hoolimata sellest, kes oli kokkuleppe järgi maksja.
Kui tekivad probleemid laenu tagasimaksmisega, on pangal võimalik nõuda võla tasumist mõlemalt, sõltumata sellest, kas inimesel on sissetulekuid, millega kohustusi täita.

Täismahus artikkel 2012. a ajakirja “Mari” novembrikuu numbris

Mida teha, kui lapsega kohtuda ei saa? – asjatundja arvamus ajakirjas “Mari”

// Artiklid, // sirle Bookmark and Share

 Keerulised suhted, kius ja viha võivad tõkestada lapse suhtlust ühe või teise vanema või vanavanemaga, mida ei osata lahendada.

Tihtilugu klaaritakse asju kohtus või kohtutäiturite vahendusel, mõnikord saab vimm vaevarikkaks takistuseks lapsega koos elavale vanemale, kes tahab minna koos temaga välismaale reisile või hoopis välisriiki tööle. Vahel kurnab ühe või teise osapoole suhtlustaktika jõuetuse ja nõutuseni. Mida siis ette võtta?

VASTAB Advokaadibüroo Ahas & Heringson partner, vandeadvokaat Ene Ahas.

Täiskasvanu, kes ei lase lapsel teise vanemaga suhelda, unustab oma võitluses tihtilugu lapse heaolu või ei oskagi lapse soovidega arvestada.

Juhul kui lapsevanemad omavahel suhelda ei suuda, tuleks sellel osapoolel, keda lapsega kokku ei lasta, pöörduda esmalt oma tegeliku elukoha lastekaitse- või sotsiaaltöötaja poole. Tema peaks ühendust võtma vanemaga, kes suhtlust takistab, ning ehk õnnestub olukord lahendada

Täismahus artikkel 2012. a ajakirja “Mari” oktoobrikuu numbris

Lähisuhte vägivallast ja lähenemiskeelust

// Artiklid, // Heringson Bookmark and Share

Inimesed vaikivad perevägivallast sageli kaua ega võta midagi ette. Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO vandeadvokaat Ene Ahas selgitab ajakirja „Märka last!“ 2011.a. sügisnumbris, mida tähendab lähenemiskeeld, ja julgustab lapsevanemaid vägivalla vastu abi otsima.

Lähenemiskeelu kohaldamise vajadus tekib eelkõige juhtudel, kui tegemist on lähisuhtevägivallaga, kus vanem tunneb muret nii laste kui enda turvalisuse pärast, ning suhted on muutunud sedavõrd pingeliseks, et olulise kahju ja omavoli vältimiseks on tarvilik kohtu kaudu reguleerida teatud perioodiks isikutevahelisi õigussuhteid. Väga sageli on lähisuhtevägivald kestnud pikka aega ning saanud nii laste kui vanemate elu lahutamatuks osaks. Tunnetatakse, et ollakse suhte lõksus, millest välja pääseda näib lootusetu. Seejuures ei mõisteta, kuivõrd tõsised ja negatiivsed tagajärjed on pikaajalisel vaimsel vägivallal lastele.

Ka ühiskonnas on siiani juurdunud mõtteviis, et vägivallaga on tegu siis, kui pannakse toime isikuvastane süütegu, mis on nii ränk, et fikseeritakse kuritegu või vähemalt kutsutakse kohale politsei, kes sekkub vägivallatseja käitumisse. Tegelikult
on lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivallaks) igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud lähisuhtes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses.

Vaimne vägivald on ka ähvardamine füüsilise vägivallaga, ähvardus lapsed ära võtta või lastega midagi ebasobivat teha, sihilik valestimõistmine ja hirmutamine mingi tegevusega (nt laste hooletusse jätmine). Säästmaks lapsi lähisuhtevägivallaga kaasnevatest negatiivsetest mõjudest, on väga oluline, et vanemad julgeksid vägivallale vastu astuda ning vajadusel taotleda lähenemiskeelu kohaldamist.

Mis on lähenemiskeeld?

Lähenemiskeeld on preventatiivne õiguskaitsevahend, mida on võimalik kohaldada nii tsiviil- kui kriminaalasjades. Selle eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes seda kohaldatakse, ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku õigusi. Kohtud on keelanud läheneda isikule või teatud kohale (nt kellegi elu-, töö- ja õppimiskohale, tavapärasele liikumisteele), keelanud läheneda teatud seisundis (nt joobeseisundis) või keelanud teatud viisil suhelda (nt telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel).

Ulatuslikum lähenemiskeeld, mis hõlmab keeldu läheneda avaldajale ka väljaspool viimase elukohta, on õigustatud, kui kohtul on alust arvata, et inimene võib toime panna isikuõiguse rikkumisi ka mujal või on võimalikud ebameeldivast tülitamisest ja solvavast käitumisest raskemad isikuõiguste rikkumised. Kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.

Üldjuhul kuulab kohus enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedased ning nende elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse töötajad. Ärakuulamisvõimaluse kaudu antakse teisele poolele võimalus esitada omapoolne seisukoht.

Kui aga tegemist on hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras kohaldatava lähenemiskeeluga, ei ole kohus kohustatud enne otsuse tegemist ära kuulama isikut, kelle suhtes lähenemiskeelu kohaldamist taotletakse. Lähenemiskeeld on tähtajaline. Keelu kestuse määrab kohus kindlaks konkreetse kuupäeva nimetamisega või sündmuse saabumisega (nt abielu lahutamisega). Lähenemiskeelu maksimaalne tähtaeg on kolm aastat. Avaldajal on õigus tähtaja möödumisel vastavate asjaolude esinemisel pöörduda uuesti kohtu poole, et kohus saaks hinnata, kas lähenemiskeelu kohaldamine on jätkuvalt õigustatud.

Kohtupraktika

Peamiselt taotletaksegi lähenemiskeeldu tsiviilkohtumenetluses just perekonnaasjades, kus pooled vaidlevad abielu lahutamise või lastega suhtlemise korra üle. Samuti võib
lähenemiskeelu ja muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise vajadus kerkida peresisese vägivallaga seonduvate isikuvastaste kuritegude korral, mil ohvril on võimalik taotleda tsiviilõigusliku iseloomuga lähenemiskeelu määramist ka
kriminaalkohtumenetluses. Perekonnaasjades kohaldatakse lähenemiskeeldu enamasti esialgse õiguskaitse abinõuna kohtumenetluse ajal.

Lähenemiskeeldu on aga võimalik määrata ka iseseisva tsiviilõigusliku kaitsevahendina isikuõiguse rikkumise korral. Võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 sätestab: kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

Lähenemiskeeld on oma olemuselt isiku isiklike õiguste oluline piirang, mistõttu taotlusi lähenemiskeelu määramiseks ei rahuldata kergekäeliselt. Lähenemiskeeld määratakse üksnes juhul, kui kohus leiab, et see on vältimatu ning lähenemiskeelu kohaldamine ei koorma isikut rohkem, kui seda võib pidada lähenemiskeeldu taotlenud isiku huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Koos lähenemiskeelu kohaldamisega on võimalik ja mõistlik reguleerida lastega suhtlemise kord. Üldjuhul on kohtud jätnud lastele lähenemise keelu kohaldamata ja kitsendanud ühe vanema õigusi lastega suhtlemisel, sest lähenemiskeelu määramisel ei saaks eemalviibiv vanem lapsega kohtuda ning poleks sisuliselt võimalik määrata ka lapsega suhtlemise korda. Lähenemiskeelu kohaldamine eeldab reaalse ohu olemasolu või reaalset ähvardust avaldaja isiku suhtes, millega on ohustatud avaldaja ja tema laste elu ja tervis.

Paraku on just perekonnaasjades kohtul keeruline kindlaks teha, kas ja millises ulatuses on oht reaalne. Eriti olukordades, kus elatakse lähestikku või samas eluruumis. Kui vaidlevad pooled elavad lähestikku, siis on üks võimalus pigem reguleerida nende suhtlemiskorda ja loetleda eelkõige toimingud, mida keelatakse. Paljudel juhtudel määratletakse lähenemiskeeld ruumilise vahemaaga, mis on minimaalne lubatud kaugus puudutatud isiku ja avaldaja vahel. Levinud vahemaa on 100 m ja seda seostatakse sageli ka äratundmiskaugusega.

Näiteid, kuidas kohtud on lähenemiskeeldu määranud:

* Keelata A.H.-l läheneda M.S.-le, samuti tema elukohale ***, ning rikkuda M.S-i füüsilist puutumatust ja M.S.-i ning tema laste M.S.A. ja M.S.B. kodurahu

* Keelata A.H.-l läheneda M.S.-le äratundmiskauguse, s.o 100 meetri ulatuses, ning võimaldada A.H.-l kohtuda tütre M.S.A.-ga sotsiaalhoolekande osakonna töötaja juuresolekul igal kolmapäeval kella 10.00–11.00 Nõmme LOV sotsiaalhoolekande osakonnas aadressil ***. Lapse toob ja viib aadressile *** lapse usalduslik isik. Keelata A.H.-l muul viisil, s.o telefonikõnede, SMS-de, tava- ja elektroonilise kirja-vahetuse kaudu kontakteeruda M.S.-ga. * Keelata A.H.-l kahe aasta jooksul läheneda M.S-le lähemale kui 100 m.

Kui kohus on perekonnaõiguslikus vaidluses määranud lähenemiskeelu esialgse õiguskaitse korras, siis pärast lahendi tegemist vastavas asjas peab kohus selleks ajaks kujunenud olukorda uuesti hindama, tegema kindlaks pooltevahelised suhted ja selle, kuivõrd reaalne on isikuõiguste rikkumise oht, milles rikkumine võiks väljenduda ja milline kaitseabinõu oleks sellest tulenevalt õige ja proportsionaalne. Lähenemiskeelu määramiseks on kohtupraktika mõnel juhul pidanud piisavaks asjaolu, et isik vabaneb vanglast ja et enne vangistust on ta avaldaja ja viimase pere suhtes olnud vägivaldne või ähvardanud vägivallaga. Teisalt on jäetud lähenemiskeeld kohaldamata muu hulgas põhjendusel, et vägivallategu toimus ühel korral, mis ei anna alust arvata, et vägivaldne käitumine võiks korduda ning laste ema ja laste vaimne ja füüsiline tervis oleks ohus. Samuti ei ole peetud veenvaks argumenti, et isik on viibinud ravil psühhiaatriakliinikus ja vajab regulaarset ravi.

Lähenemiskeelu rikkumine on kuritegu

Iseseisva õiguskaitseabinõuna on kohtu seatud lähenemiskeelu rikkumine kriminaliseeritud ja karistusseadustiku § 3312 kohaselt kuritegu. Lähenemiskeelu rikkumine seisneb ühe või mitme kohtulahendis määratletud konkreetse keelu rikkumises, millega on põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduvas rikkumises. Teo toimepanijaks saab seega olla vaid isik, kellele on kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeld või pandud kohustus järgida muud isikuõiguse kaitse abinõu. Lähenemiskeelu rikkumise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Otsi abi!

Nõustamistel on ilmnenud, et lähisuhtevägivallast vaikitakse sageli kaua ega võeta midagi ette just põhjusel, et ei olda kindlad, kelle poolele ühiskond ja kohus asub. Lisaks ei ole vanemad piisavalt teadlikud negatiivsetest mõjudest, mis avalduvad vägivalda pealt näinud lastel. Mitmed uuringud on näidanud, et lapsed peavad vägivalda vanematevaheliste suhete üheks kõige häirivamaks osaks. Julgustan lapsevanemaid saama üle kartusest kohtu ja ühiskondliku arvamuse ees ning tegelema vägivallaprobleemidega. Lähenemiskeeld on üks õiguskaitsevahenditest, mis on õigeaegse kohaldamise korral väga efektiivne meede ning võimaldab väljuda vägivallaringist. Lastega peredes ei ole vägivald kunagi üksnes
vanematevaheline asi ning negatiivsed tagajärjed lastele võivad olla pöördumatud. See ongi peamine põhjus, miks tuleb üle saada hirmudest asjaajamise ees ning julgeda küsida vajadusel nii psühholoogilist kui juriidilist abi.