Pankrotiinfo
uudised ja sündmused

Martins Bunkus intervjuu Lätis toimunud tulumaksuseaduse muudatustest

// Artiklid, // Heringson Bookmark and Share

Alates 1. jaanuarist 2013 lõi Läti tulumaksuseaduse muudatus soodsa maksusüsteemi valdusettevõtetele, sealhulgas mitteresidentidele. Seoses sellega andis „Äripäevale“ ja Advokaadibüroole Ahas & Heringson GLO intervjuu meie Läti partnerbüroo partner, vandeadvokaat Martins Bunkus. Intervjuust on kokkuvõte avaldatud ka 23. jaanuari 2013. a „Äripäevas.

Advokaadibüroo Bunkus partner Martins Bunkus sõnul võib öelda, et alates 1.jaanurist saab Lätist holding ettevõtete maa. „See on järjekordne samm maksupoliitikas, mis meelitab siia investeeringuid, kuna on loodud soodsad tingimused ärimeestele, kes registreerivad oma valdusfirma Lätisse. Seadusemuudatus tähendab seda, et makse ja dividendide saamist ei maksustata. Läti on ennegi oma riiki meelitanud investeeringuid. Näiteks on muutnud elamisloa saamise seadust. Tänu sellele on siiamaani investorid tihti soetanud endale kinnisvara, seda on nad teinud ka näiteks Schengeni viisa saamiseks. Nüüd avanevad nendele, kes on otsustanud luua ettevõtte Lätis, uued võimalused. Ennekõike, mitte ainult ostmine või loomine, vaid ka olemasolevate äride struktureerimisel on võimalik makse juriidiliselt optimeerida,“ selgitas Bunkus.

Millised on uue korra konkreetsed eelised?

Esiteks, valdusfirma loomine aitab struktureerida ettevõtet ja seda läbipaistvas majanduskeskkonnas, mis aitab omakorda kaasa ettevõtte arengule ja juhtimisele. Teiseks saab optimeerida makse. Kolmandaks paraneb üldpilt rahavoogude ning rahastamise kohta ettevõttes, loetles Bunkus. Ta tõi näitena, kui valdusfirma tegutseb kasumiga ja mõned temaga seotud ettevõtted toodavad kahjumit, siis on võimalus neid rahaliselt toetada kandes kahjum üle kontserni. „Neljandaks on võimalik kaitsta oma vara, eraldades äririske. Kui kõik rahavood on seotud ühe valdusfirmaga, siis on lihtsam lahendada ükskõik millist tekkivat probleemi,“ selgitas Bunkus.

Läti hakkab konkureerima selliste riikidega nagu Malta ja Küpros.

„Küpros ja Malta on täna vene „mustast nimekirjas“ Kuigi 1.jaanuarist 2013 on Küpros sellest nimekirjast eemaldatud, on siiski ebatõenäoline negatiivse suhtumise kiire muutus selle riigi vastu. Lätil ei ole ka selliseid rahalisi probleeme nagu on Küprosel,“ märkis Bunkus. Ta lisas, et vene ettevõtjate jaoks on Läti palju lähemal kui Küpros. „Lätis on stabiilsem ja turvalisem pangandussüsteem, majanduskeskkond, head teadmised vene keelest ja vahetu suhtlemine. Samuti ei ole probleeme koostöös Läti ja Küprose vahel. Läti on loonud head tingimused koostööks kahe riigi vahel,“ märkis ta.

Vandeadvokaat Enno Heringson, Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO partner kommentaar „Äripäevale“:

„Olime oma Läti partnerbüroo, advokaadibüroo Martins Bunkus kaudu juba eelmine aasta informeeritud 2013 alguses aset leidvatest maksusüsteemi muudatustest ning mitmed meie kliendid tundsid selle vastu koheselt elavalt huvi – nii need, kes juba tegelesid Lätis ettevõtlusega, kui ka need, kellel varem kogemus Lätis puudus. Tänaseks oleme oma Läti kolleegide abiga asutanud Lätis juba kaks holdingule orienteeritud äriühingut ning lähiajal teeb ilmselt veel üks klient otsuse oma peamiste valdusäriühingute osas.

Võrreldes Küprose või Maltaga on holdingu haldamine Lätis kindlasti mugavam ning tunduvalt odavam nii Riia geograafilise läheduse kui ka odavamate teenuse hindade ja lõivude poolest. Samas oluline moment, mida tuleks teada Läti äriühingute maksustamisest, on see, et erinevalt Eestist maksustatakse Läti äriühingu poolt teenitavat tulu 15% määraga. Kui äriühing aga asub dividende välja maksma, siis juriidilisele isikule väljamakset täiendavalt ei maksustata, füüsilisele isikule tehtavat väljamakset maksustatakse 10% määraga. Eestis on vastav määr mõlemal juhul sisuliselt 21/79 ehk siis ca 26,58%“