Pankrotiinfo
uudised ja sündmused

Lähisuhte vägivallast ja lähenemiskeelust

// Artiklid, // Heringson Bookmark and Share

Inimesed vaikivad perevägivallast sageli kaua ega võta midagi ette. Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO vandeadvokaat Ene Ahas selgitab ajakirja „Märka last!“ 2011.a. sügisnumbris, mida tähendab lähenemiskeeld, ja julgustab lapsevanemaid vägivalla vastu abi otsima.

Lähenemiskeelu kohaldamise vajadus tekib eelkõige juhtudel, kui tegemist on lähisuhtevägivallaga, kus vanem tunneb muret nii laste kui enda turvalisuse pärast, ning suhted on muutunud sedavõrd pingeliseks, et olulise kahju ja omavoli vältimiseks on tarvilik kohtu kaudu reguleerida teatud perioodiks isikutevahelisi õigussuhteid. Väga sageli on lähisuhtevägivald kestnud pikka aega ning saanud nii laste kui vanemate elu lahutamatuks osaks. Tunnetatakse, et ollakse suhte lõksus, millest välja pääseda näib lootusetu. Seejuures ei mõisteta, kuivõrd tõsised ja negatiivsed tagajärjed on pikaajalisel vaimsel vägivallal lastele.

Ka ühiskonnas on siiani juurdunud mõtteviis, et vägivallaga on tegu siis, kui pannakse toime isikuvastane süütegu, mis on nii ränk, et fikseeritakse kuritegu või vähemalt kutsutakse kohale politsei, kes sekkub vägivallatseja käitumisse. Tegelikult
on lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivallaks) igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud lähisuhtes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses.

Vaimne vägivald on ka ähvardamine füüsilise vägivallaga, ähvardus lapsed ära võtta või lastega midagi ebasobivat teha, sihilik valestimõistmine ja hirmutamine mingi tegevusega (nt laste hooletusse jätmine). Säästmaks lapsi lähisuhtevägivallaga kaasnevatest negatiivsetest mõjudest, on väga oluline, et vanemad julgeksid vägivallale vastu astuda ning vajadusel taotleda lähenemiskeelu kohaldamist.

Mis on lähenemiskeeld?

Lähenemiskeeld on preventatiivne õiguskaitsevahend, mida on võimalik kohaldada nii tsiviil- kui kriminaalasjades. Selle eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes seda kohaldatakse, ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku õigusi. Kohtud on keelanud läheneda isikule või teatud kohale (nt kellegi elu-, töö- ja õppimiskohale, tavapärasele liikumisteele), keelanud läheneda teatud seisundis (nt joobeseisundis) või keelanud teatud viisil suhelda (nt telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel).

Ulatuslikum lähenemiskeeld, mis hõlmab keeldu läheneda avaldajale ka väljaspool viimase elukohta, on õigustatud, kui kohtul on alust arvata, et inimene võib toime panna isikuõiguse rikkumisi ka mujal või on võimalikud ebameeldivast tülitamisest ja solvavast käitumisest raskemad isikuõiguste rikkumised. Kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.

Üldjuhul kuulab kohus enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedased ning nende elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse töötajad. Ärakuulamisvõimaluse kaudu antakse teisele poolele võimalus esitada omapoolne seisukoht.

Kui aga tegemist on hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras kohaldatava lähenemiskeeluga, ei ole kohus kohustatud enne otsuse tegemist ära kuulama isikut, kelle suhtes lähenemiskeelu kohaldamist taotletakse. Lähenemiskeeld on tähtajaline. Keelu kestuse määrab kohus kindlaks konkreetse kuupäeva nimetamisega või sündmuse saabumisega (nt abielu lahutamisega). Lähenemiskeelu maksimaalne tähtaeg on kolm aastat. Avaldajal on õigus tähtaja möödumisel vastavate asjaolude esinemisel pöörduda uuesti kohtu poole, et kohus saaks hinnata, kas lähenemiskeelu kohaldamine on jätkuvalt õigustatud.

Kohtupraktika

Peamiselt taotletaksegi lähenemiskeeldu tsiviilkohtumenetluses just perekonnaasjades, kus pooled vaidlevad abielu lahutamise või lastega suhtlemise korra üle. Samuti võib
lähenemiskeelu ja muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise vajadus kerkida peresisese vägivallaga seonduvate isikuvastaste kuritegude korral, mil ohvril on võimalik taotleda tsiviilõigusliku iseloomuga lähenemiskeelu määramist ka
kriminaalkohtumenetluses. Perekonnaasjades kohaldatakse lähenemiskeeldu enamasti esialgse õiguskaitse abinõuna kohtumenetluse ajal.

Lähenemiskeeldu on aga võimalik määrata ka iseseisva tsiviilõigusliku kaitsevahendina isikuõiguse rikkumise korral. Võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 sätestab: kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

Lähenemiskeeld on oma olemuselt isiku isiklike õiguste oluline piirang, mistõttu taotlusi lähenemiskeelu määramiseks ei rahuldata kergekäeliselt. Lähenemiskeeld määratakse üksnes juhul, kui kohus leiab, et see on vältimatu ning lähenemiskeelu kohaldamine ei koorma isikut rohkem, kui seda võib pidada lähenemiskeeldu taotlenud isiku huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Koos lähenemiskeelu kohaldamisega on võimalik ja mõistlik reguleerida lastega suhtlemise kord. Üldjuhul on kohtud jätnud lastele lähenemise keelu kohaldamata ja kitsendanud ühe vanema õigusi lastega suhtlemisel, sest lähenemiskeelu määramisel ei saaks eemalviibiv vanem lapsega kohtuda ning poleks sisuliselt võimalik määrata ka lapsega suhtlemise korda. Lähenemiskeelu kohaldamine eeldab reaalse ohu olemasolu või reaalset ähvardust avaldaja isiku suhtes, millega on ohustatud avaldaja ja tema laste elu ja tervis.

Paraku on just perekonnaasjades kohtul keeruline kindlaks teha, kas ja millises ulatuses on oht reaalne. Eriti olukordades, kus elatakse lähestikku või samas eluruumis. Kui vaidlevad pooled elavad lähestikku, siis on üks võimalus pigem reguleerida nende suhtlemiskorda ja loetleda eelkõige toimingud, mida keelatakse. Paljudel juhtudel määratletakse lähenemiskeeld ruumilise vahemaaga, mis on minimaalne lubatud kaugus puudutatud isiku ja avaldaja vahel. Levinud vahemaa on 100 m ja seda seostatakse sageli ka äratundmiskaugusega.

Näiteid, kuidas kohtud on lähenemiskeeldu määranud:

* Keelata A.H.-l läheneda M.S.-le, samuti tema elukohale ***, ning rikkuda M.S-i füüsilist puutumatust ja M.S.-i ning tema laste M.S.A. ja M.S.B. kodurahu

* Keelata A.H.-l läheneda M.S.-le äratundmiskauguse, s.o 100 meetri ulatuses, ning võimaldada A.H.-l kohtuda tütre M.S.A.-ga sotsiaalhoolekande osakonna töötaja juuresolekul igal kolmapäeval kella 10.00–11.00 Nõmme LOV sotsiaalhoolekande osakonnas aadressil ***. Lapse toob ja viib aadressile *** lapse usalduslik isik. Keelata A.H.-l muul viisil, s.o telefonikõnede, SMS-de, tava- ja elektroonilise kirja-vahetuse kaudu kontakteeruda M.S.-ga. * Keelata A.H.-l kahe aasta jooksul läheneda M.S-le lähemale kui 100 m.

Kui kohus on perekonnaõiguslikus vaidluses määranud lähenemiskeelu esialgse õiguskaitse korras, siis pärast lahendi tegemist vastavas asjas peab kohus selleks ajaks kujunenud olukorda uuesti hindama, tegema kindlaks pooltevahelised suhted ja selle, kuivõrd reaalne on isikuõiguste rikkumise oht, milles rikkumine võiks väljenduda ja milline kaitseabinõu oleks sellest tulenevalt õige ja proportsionaalne. Lähenemiskeelu määramiseks on kohtupraktika mõnel juhul pidanud piisavaks asjaolu, et isik vabaneb vanglast ja et enne vangistust on ta avaldaja ja viimase pere suhtes olnud vägivaldne või ähvardanud vägivallaga. Teisalt on jäetud lähenemiskeeld kohaldamata muu hulgas põhjendusel, et vägivallategu toimus ühel korral, mis ei anna alust arvata, et vägivaldne käitumine võiks korduda ning laste ema ja laste vaimne ja füüsiline tervis oleks ohus. Samuti ei ole peetud veenvaks argumenti, et isik on viibinud ravil psühhiaatriakliinikus ja vajab regulaarset ravi.

Lähenemiskeelu rikkumine on kuritegu

Iseseisva õiguskaitseabinõuna on kohtu seatud lähenemiskeelu rikkumine kriminaliseeritud ja karistusseadustiku § 3312 kohaselt kuritegu. Lähenemiskeelu rikkumine seisneb ühe või mitme kohtulahendis määratletud konkreetse keelu rikkumises, millega on põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduvas rikkumises. Teo toimepanijaks saab seega olla vaid isik, kellele on kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeld või pandud kohustus järgida muud isikuõiguse kaitse abinõu. Lähenemiskeelu rikkumise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Otsi abi!

Nõustamistel on ilmnenud, et lähisuhtevägivallast vaikitakse sageli kaua ega võeta midagi ette just põhjusel, et ei olda kindlad, kelle poolele ühiskond ja kohus asub. Lisaks ei ole vanemad piisavalt teadlikud negatiivsetest mõjudest, mis avalduvad vägivalda pealt näinud lastel. Mitmed uuringud on näidanud, et lapsed peavad vägivalda vanematevaheliste suhete üheks kõige häirivamaks osaks. Julgustan lapsevanemaid saama üle kartusest kohtu ja ühiskondliku arvamuse ees ning tegelema vägivallaprobleemidega. Lähenemiskeeld on üks õiguskaitsevahenditest, mis on õigeaegse kohaldamise korral väga efektiivne meede ning võimaldab väljuda vägivallaringist. Lastega peredes ei ole vägivald kunagi üksnes
vanematevaheline asi ning negatiivsed tagajärjed lastele võivad olla pöördumatud. See ongi peamine põhjus, miks tuleb üle saada hirmudest asjaajamise ees ning julgeda küsida vajadusel nii psühholoogilist kui juriidilist abi.